Local Languages

Umangoye selala eziko eTsholotsho 

Providence Moyo

Ziyakhala izakhamizi zaseNyakatho eTsholotsho esigabeni saku ward 7 njengoba umangoye eselala eziko kulandela ukungaphumi kahle kwesivuno ngesigaba sokulima kumnyaka ka 2022 kusiya ku 2023.

Ekhuluma le Community Podium omunye we zakhamizi esigabeni uRobert Sibanda uthe ihlekana lezakhamizi zilala zingadlanga kukanti ezinye zidla kanye ngosuku. 

“Singabantu abaphila ngokulima kodwa lonyaka isivuno sethu asibanga sihle njalo akusiso ebesisikhangelele kulandela ukusweleka kwezulu lanxa abantu babelimile kodwa ukutshisa kwelanga kwenza imiphumela yesivuno sethu ingabi sihle. Abanye sebeqalile ukuhamba beboleka ukudla kulabo abazuzayo kodwa uyacela uphiwe kangaki ngoba isivuno singasihle kumuntu wonke. Kulemizi embalwa esikhangelwe ngabantwana ngoba abazali beye emadolobheni kanye lase Botswana ukuyaphanda ukuze izimuli ziphephe kule endlala esikhangelane layo.”

Omunye wezakhamizi njalo nkosazana Nobuntu Mahlangu ubuye wagcizelela amazwi kaSibanda wathi baphakathi kwelitshe lembokodo njengoba lezifuyo inengi kalila kukanti laba abalazo bahlangabezana lodubo lokudlelwa zinyamazana zasendle.

Ekhuluma le Community Podium,  ukhansila  wesigaba uVumile J Dube uthe isimo sibucayi okumangalisayo njalo isigaba sidinga ukusizwa ukuze sanelise ukuphepha endlaleni ebhahileyo. 

“Kunzima njalo kulusizi okusesgabeni sicela usizo kulabo abenelisayo ukuze inengi liphephe ngoba indlala ibhahile esigabeni ngikhuluma nje izinye izimuli ziyalala zingadlanga zibuye zitshone njalo kukanti abanye  sebehamba besebenza kulabo abadobhayo ukuze bazuze okuya ngasethunjini kodwa ukudla lokho akubasindawo abantu ngoba kubayikho ekuseni lemini besekuthi abanye njalo basuka baqilibezelwe baphiwe umsebenzi omnengi kodwa imbhadalo yakhona ingahambisani lalowo msebenzi kodwa basebenze kunjalo ngoba bengaphansi kwencindezeli yokuthi imuli izalala idleni. Siyacela ukusizwa nguhulumende kanye lalabo abenelisayo ngoba indlala ma iqala ngesikhathi samahlanga kutsho ukuthi abantu bazadonsa nzima okwesikhathi ukuthi baze bathole ukudla okwaneleyo nxa izulu lithe lana ngendlela ngomnyaka ozayo.”

Ubuye njalo uDube waveza ukukhathazeka ngokulahlekelwa yizifuyo esigabeni ngomnayka ka 2021 lapho owafawafa abathatha khona izifuyo ikakhulu inkomo ezakhamizini. 

“Lesi sehlakalo sasilimaza kakhulu njengesigaba ngoba ngezikhathi zendlela abantu balakho ukuthengisa izifuyo zibanike imali yokuthi bathenge ukudla kodwa okwamanje abantu baxakekile ngoba inkomo zahamba labaphrofethi kukanti ezinye ziyadliwa zinyamazana zendle ikakhulu impisi yizo ezisihluphayo”. 

Umkhokheli wesigaba induna USiposo  wengeze ngokuthi  isigaba sidinga inhlelo zokuziphilisa (projects) ezingancedisa ukusekela ukudla izakhamizi ezikuthola ekulimeni ngezikhathi lapho izulu lomisile njalo izilimo zingenzanga kahle ukwenzela ukuthi abantu baphephe endlaleni.

“Isigaba sidinga inhlelo zokuziphilisa lapho abantu abatsha abazaphatheka khona ukuqeda indlala lokuthuthukisa isigaba ngoba njengo ward 7 siyasilela kakhulu enhlweleni ezinjalo yikho okubangela indlala enkulu ngoba sithembe ukuthi sizalima sithole ukudla okwaneleyo njalo okuzasifikisa kwesinye isigaba sezulu esilandelayo kodwa umhalaba uya uguquka uthole ukuthi izulu libalitshwane abantu bacine bengazuzanga abakukhangeleleyo njengakulo umnyaka ngakho lokhu kuveza ukudingakala lokuqakatheka  kwenhlelo  zokuziphilisa njengesigaba. Singajabula nxa bekhona abangasixhasa ukuthi senze lenzo nhlelo”. 

Kusenjalo, ilizwe leZimbabwe liyingxenye yamazwe atshisekela ukulwisana lendlala kanye lokuswelakala kokudla elizweni njalo lifisa ukuthi ngomnyaka ka 2030 (Vision 2030) indlala ibisilivela kancane elizweni lapho kulentshisekelo logqozi lokuthi wonke umuntu abesesidla ukudla okwakha umzimba kungakhethelekile ungaphi kwendawo elizweni.

Related Articles

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Back to top button