Ukhansila omutsha uthi abahlali beNgozi Mine abalawo amaphepha

NguProvidence Moyo
Ukhansila omutsha koBulawayo omele isigaba sesibili (ward 2 ) uAdrian Moyo uthi ukhathazekile ngenani labantu abangela maphepha okuzalwa esigabeni sakhe.
UMoyo uveze lokhu ngesikhathi ekhuluma kuhlelo “Ilihlo lemaphandleni” ku Skyz Metro FM lapha athe inani labangela maphepha likhulu kukanti njalo inengi lalaba abantu ngabahlala ezindaweni ezingavunyelwayo ezigoqela iNgozi Mine.
“Kulusizi kakhulu ukuthi uyathola umuntu omdala olemuli engelawo amaphepha agoqela elokuzalwa kanye lesithupha kungasikho ukuthi kumbe bawalahla lamaphepha kodwa bevele bengazange babelawo selokhe bathetshulwa yingwe.
Endaweni enjalo uthola ukuthi imuli yonke ayilawo amaphepha okusuka kwenze impilo ibenzima ikakhulu lapho abantwana sekumele babhale imihloliso efuna incwadi zokuzalwa.
INgozi Mine iyakhula njalo kulezimuli kodwa kuluhlupho ukuthi inengi lalezimuli azikaze zibelawo amaphepha zikhula nje zingaziwa ngu hulumende okwenza basilele enhlweleni eziyabe zikhona. Ngibethekelele ngeviki eliphelileyo ngenjongo yokukhulumisana labo ngenhlupho abahlangana lazo, bakhala kakhulu ngamaphepha.”
Ekhuluma kuhlelo olufanayo, obemele inhlanganiso ye Women’s Institute for Leadership Development (WILD), uJacqueline Ndlovu uthe kuqakathekile ukuthi abantwana bathole amaphepha wabuya njalo wagcizelela ukuthi ukuswela komntwana amaphepha kulicala umzali asengalibotshelwa.
“Ngithanda ukuthi ngikhuthaze uzulu ukuthi abekwazi ukuthi ukungathatheli umntwana amaphepha kulicala ngoba lesisekelo sombuso siyakuqonselela ukuthi umuntu wonke kumele abelencwadi yokuzalwa njalo asiqakathekiseni ukuthatha kungakedluli amaviki ayisithupha okuyikho okubhalwe kuphepha umzali aliphiwa esanda kubeletha engakaphumi lasesbhedlela.”
Igqwetha elisebenza ku Legal Resource Foundation, uGiven Sibanda, obeyingxenye yohlelo ugcizelele kabanzi ngokuqakatheka kwamaphepha esithi kudala umehluko othile empilweni yomuntu nxa esethe wawathola.
“Ukubalamaphepha kwenza umuntu abalwe kunhlelo zonke zelizwe ngoba uyabesesaziwa njengesizalwane sakuleli kodwa umuntu engelawo amaphepha lenzuzo ezitholwa yizizalwane zaseZimbabwe sekungenzeka angazitholi.
Ebantwaneni, nxa abazali bengelamaphepha kubanzima njalo ukuthi lanxa angangena esikolo afunde usengangabhali imihloliso yelizwe lonke nxa sefikile kulelo banga okwenza abanye abantwana babuyiselwe emuva kwezemfundo abazali besazama ukudinga amaphepha.”
Ilihlo lemaphandleni luhlelo olulethwa yiCommunity Podium ngalolonke uLweSine ngehola lakuqala emini kuSkyz Metro FM ngenjongo yokuhlaziya lokucubungula izehlakalo ezenzeka esabelweni se Matebeleland.



