Governance

Uluntu lwamaXhosa lukhala ngokuvalelwa ngaphandle kwiinkqubo zolonyulo

 NguThembelihle Mhlanga

Abahlali bamaXhosa eZimbabwe bakhalazela ukuvalelwa kwabo kuluhlu lwenkqubo yolonyulo lufundile.

  UMkhuseli Nombembe waseNyozane kwisithili saseMbembesi eMguza uthe beluluntu baziva behlukanisiwe nabanye abemi ingakumbi kwizinto ezinento yokwenza neenkqubo zonyulo.  Uthe zonke izixhobo zokufundisa abavoti eziveliswa liqumrhu lonyulo iZimbabwe Electoral Commission (ZEC) zibhalwe ngesiNgesi okanye ngesiNdebele.

 “Senzelwa ukuba sikhethe ukufunda iincwadi zesiNdebele okanye zesiNgesi, eziye zingabinabulungisa kuthi maXhosa, nanjengoko nathi sifuna ukulonwabela ulwimi lwethu ukuze siwufumane umyalezo ngengqiqo ecacileyo,” utshilo uNombembe.

  Uluvo lukaNombembe luphinde lwagxininiswa nguNkosazana Andile Masoka wakwaSjauke othi kudala ingabonwa ngabantu bakwaXhosa esithi iZEC mayicinge ngokuvelisa iincwadi zokufundisa ngokuvota ngesiXhosa ukuze nabo babe yinxalenye yale nkqubo.

 “Siziva ngathi thina maXhosa sisecaleni kwaye singahoywanga njengoko siye sanyanzelwa ukuba sifunde iincwadi ngeelwimi zabanye abantu kwaye oku akuhambisani kakuhle nathi, sikhuthaza iZEC ukuba izame into ngaphambi kwexesha,” uthethe watsho uMasoka.

 Ugqirha wezilwanyana uMakhulu Kelsina Majola uthe eyona nto imbi kakhulu kukuba abakhe baba nommeli kwiNdlu yoWiso-mthetho osuka kwindawo abahlala kuyo bamelwe ngabantu bezinye izizwe ngalo lonke ixesha .

 “Ndaqala ukuvota kunyulo lokuqala eZimbabwe ngo-1980 kwaye ukuza kuthi ga ngoku ndisaya kuvota kodwa into ephoxayo kukuba asizange sivotele umntu wasekuhlaleni.  Oku ndikutshoyo ngoyena nobangela wokungakhathali kwabavoti,” utshilo uMajola

 UMajola uqhube wathi kunyulo lokuqala wavuka ekuseni ngentsimbi yesi-3:00 ekuseni ukuze angene emgceni kodwa wavotela ngosuku lwesibini emini emaqanda, kodwa ngokokubona kwakhe uthe ngoku bambalwa asoloko ebafumana befolele.  bavote.

 Ngokwemiqathango yecandelo lesi-6 loMgaqo-siseko waseZimbabwe kukho iilwimi ezisemthethweni ezili-16 kwaye phakathi kwazo isiXhosa sikwaquka.

 “Urhulumente nawo onke amaziko nee-arhente zikarhulumente kuwo onke amanqanaba kufuneka (a).  ukuqinisekisa ukuba zonke iilwimi ezivunyiweyo ziphathwa ngokulinganayo;  kwaye

 (b).  kuthathela ingqalelo ulwimi olukhethwa ngabantu abachatshazelwa lulo

 amanyathelo karhulumente okanye unxibelelwano.)4.  URhulumente kufuneka akhuthaze kwaye aqhubele phambili ukusetyenziswa kwazo zonke iilwimi ezisetyenziswa eZimbabwe,kuquka ulwimi lwezandla, kwaye kufuneka adale iimeko zophuhliso lwezo lwimi”

Related Articles

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Back to top button