Climate JusticeLocal Languages

Babumba Izinqumo  lezisekelo ekuqhubeni uhlelo lwabo lokulima

Lezi ndaba lizethulelwa ngumsakazo we Ntepe-Manama Community Radio.

GWANDA SOUTH– Abalimi baka ward 12 ePelele abenhlanganiso yesivande seVusani bebebuthene bebumba imithetho kanye lezisekelo zawo ukuze benelise ukuhambisa ngemfanelo inhlelo  zabo zokulima esivandeni sabo esasungulwa lugatsha  lwe International Medical Crops (lMC) ngenjongo yokuthuthukisa izakhamizi zakuleyo ndawo.

Umhlangano lowu uqhutshwe okwamalanga amabili lapho abalimi behlanganise amakhanda ndawonye ukuze kubunjwe imithetho leyo. Isivande lesi sisebenzisa imisaba yelanga (solar) ukuze kuthelezelwe izilimo.

Ekhuluma lomsakazo kazulu iNtepe Manama Community Radio ngemva komhlangano umgcinisihlalo wenhlanganiso uTsireletsoe Noko ubike ukuthi umhlangano ubungowokubumba izinqumo lezisekelo zesivande ukuze sithuthuke. 

“Umhlangano lowu uqhutshwe ngenjongo yokuthi sihlanganele ndawonye njengabalimi  sibumbe imigoqo kanye lezisekelo okuyinto eqakathekileyo ekuqhubeni  inhlelo zethu zokulima,” kusitsho unkosazana Noko.

Uqhubeke esithi imithetho ibalulekile ndawo zonke ngoba yiyo eyenza ukuthi inhlelo zonke zihanjiswe ngemfanelo.

“Umuzi lomuzi ulomthetho wawo, kuyafanana yonke into elomphakathi kumele kube lomthetho ozakhokhela phambili ukuze yonke into ihambe kuhle”.

UBornface Ncube olilunga lenhlanganiso ubike ukuthi ukuswelekala kwesisekelo bekubabisela emuva ekuqhubeni imisebenzi yabo. 

“Sibonga amalunga aleyinhlanganiso yeVusani ngokuphatheka ukubumba izinqumo lezisekelo ngoba yikho obesekusibambelela ukuthi sisebenze ngendlela efaneleyo  ngakho ke sesilethemba ukuthi sekuzayehlukaniseka umhlane lomgogodla,” kusitsho umnunzana Ncube.

Uqhubeke esithi kuzenqabela ukungahanjiswa kuhle kohlelo kodwa kudale ingqubekela phambili.

“Izinqumo lezisekelo zesivande ziqakathekile kakhulu ukunqanda labo abayephula imithetho ukuze siqondisane sisebenze kuhle sivumelana kungela kudonselana,”.

UJane Sibanda  uthe ukhangelele ukuthuthuka lokuphakama kwesigaba ngokubunjwa kwemithetho le. 

“Ngikhangelele  ukuthi amalunga enhlanganiso abelokubambana lokuzwisisana ngoba bekhuluma limi lunye oluvelela kuzisekolo lezi ezibunjiweyo. Sifuna ukuphakamisa isigaba lokuphakamisa imuli zethu ngesizakuthola kulesisivande,” kusitsho unkosazana Sibanda.

Related Articles

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Back to top button